Lemmik vajab tähelepanu!
Me armastame lemmikloomi! Sellepärast me neid peamegi! Õige? Erinevad uuringud näitavad, et lemmikloomapidajatel on vähem stressi ja nende tervis on keskmisest parem. Samas vajavad lemmikloomad hoolt ja tähelepanu. Lemmikloomade eest hoolitsemine pakub rahulolu ja taastab kaotsiläinud sideme looduse ja loomulikkusega.
Vastukaja 21. veebruar 2010 Eesti Ekspressis ilmunud artiklile
"Vähem süsti koduloomadele!"
artiklis kõlama jäänud väide 'Nõue vaktsineerida lemmikloomi igal aastal on ajast ja arust ning loomadele ohtlik' on eksitav, kuna võib jätta loomaomanikule mulje, et nüüd võib lemmikloomad vaktsineerimata jätta. Tegelikkuses on vaid iga-aastane kompleksvaktsiini kasutamine oma aktuaalsuse minetanud. Paljudel loomadel esineb jätkuvalt oht haigestuda nakkushaigustesse, mille vastu tuleb vaktsineerida iga aasta:
Leptospiroos on näriliste ja looduslikest veekogudest joomise vahendusel leviv bakternakkus, mis on ohtilik ka inimestele.Kennelköha on erinevate viiruste ja Bordetella bakteri tekitatud hingamisteede nakkushaigus, mis on ohtlik kõigile teiste koertega kontakteeruvatele koertele.
Ära ei tohi unustada, et Eesti riigis kehtib jätkuvalt kohustus vaktsineerida kõiki lemmikloomi marutaudi vastu. Tõsi, seda ei pea tegema enam mitte iga aasta, vaid 2 aastase intervalliga. Kutsikate vaktsineerimine 2. 3. ja 4. elukuul ülioluline. Vaktsineerimata kutsikatel on reaalne oht nakatuda ja surra parvoviirusesse, koerte katku või nakkuslikku hepatiiti. Põhivaktsineerimist tuleb korrata aasta pärast. Edaspidi võib nende haiguste vastu vaktsineerida harvemini, vastavalt looma eluviisidele.
Vaktsineerida tuleb kõiki õueskäivaid kasse. Kasside katk, herpes- ja kalitsiviroos on Eestis leivinud haigused ja nende vastu vaktineerimine on vaieldamatult näidustatud.
Ulatuslik vaktsineerimisest loobumine võib luua lemmikloomade populatsiooniimmuunsuse langemiseni, mis loob pinnase uute haiguspuhangute tekkeks.
Tulenevalt soovitavad Eesti väikeloomaarsid jätkuvalt käia lemmikloomi üks kord aastas vaktsineerimas, et iga lemmikloom saaks vaktsineeritud vastavalt individuaalsele riskiprofiilile.
Iga-aastase vaktsineerimise eel kontrollitakse ka lemmiklooma tervist. Kuna loomad ei räägi, esineb neil sageli valjatud tervisehädasid, milledele loomaomanik ei oska pahatihti tähelepanu pöörata. Näiteks esineb 80% üle 2 aasta vanustel väikesekasvulistel koertel hambakivi ja igemepõletik.
Üks lemmiklooma eluaasta võrdub keskmiselt 6 inimeluaastaga. Tulenevalt võib ju tõdeda, et kord kuue aasta jooksul tohtri juures käia polegi liiga sageli.