Uudised

Muudatused liikumisel koerte, kasside ja tuhkrutega

1. ei ole enam nõutav , et Eestist Ühendatud Kuningriiki, Iirimaale, Maltale ja Rootsi Kuningriiki viidavatel koertel, kassidel ning valgetuhkrutel oleks verest määratud marutaudi antikehade tiiter. Samuti on tühistatud karantiininõue;
   
   
2. ei ole enam nõutav, et Eestist Ühendatud Kuningriiki, Iirimaale ja Maltaleviidavatel koertel, kassidel ning valgetuhkrutel oleks tehtud puukide vastane töötlus;
   
   
3. ei ole enam nõutud, et Eestist Ühendatud Kuningriiki, Iirimaale, Maltale, Rootsi Kuningriiki ja Soome viidavatele kassidele oleks tehtud ehhinokokkoosi vastane tõrje ( ussitõrje). Ka koerteehhinokokkoosi tõrje tingimused on muutunud. Nimelt ei ole Rootsi Kuningriiki viidavatel koertel ussitõrje enam nõutav. Küll aga peab ussitõrje olema tehtud Ühendatud Kuningriiki, Iirimaale, Maltale ja Soome viidavatel koertel. Ecchinococcus multilocularise vastane ravim peab olema manustatud vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi ennem kavandatavat sisenemist nimetatud liikmesriikidesse;
   
   
4. muutub ühendusevälistest riikidest sisse toodavate koerte, kasside ning valgetuhkrute imporditingimused ning näidissertifikaatide mudelid. Uute sertifikaatide kohaldamise üleminekuaeg kestab kuni 30.06.2012.
   

Kirjutas Jaan Luht

Asjakohased õigusaktid: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 998/2003, Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus nr 1152/2011, Euroopa Komisjoni rakendusotsus nr 2011/874.

Üldinfo lemmikloomadega liikumise kohta on leitav siit.

EVSi vaktsineerimisjuhised

KOERAD

• Vaktsineerida kutsikaid 2, 3 ja 4 kuuselt parvoviroosi, koertekatku ja hepatiidi vastu (tuumvaktsineerimine).
• Vajadusel 3. ja 4. elukuul ka leptospiroosi ja kennelköha vastu.
• Vaktsineerida kutsikaid 4 kuuselt marutaudi vastu.
• Seejärel teha tuumvaktsineerimine ja marutaudi vastane ergutusvaktsineerimine 1 aasta pärast.
• Edaspidi võib tuumvaktsineerimisi teha iga 3 aasta pärast
• ja marutaudi iga 2 aasta järgi.
• vajadusel iga-aastaselt vaktsineerida lemmikloomi leptospiroosi ja kennelköha vastu.
  

KASSID

• Üldjuhul vaktsineerida kassipoegi tuumikvaktsiinidega (CHP) 2 korda 9. ja 12. elunädalal.
• Peale kassipoja vaktsineerimisi vaktsineerida tubaseid kasse tuumikvaktasiinidega (CHP) aasta pärast, seejärel 3 aastaste intervallidega.
• Vatsineerida kõiki kasse marutaudi vastu 12. ja 16. elunädala vahel, seejärel aasta pärast, edasi juba 2 aastaste intervallidega.
• Vaktsineerinda kõrge kalitsiviroosi riskiga (õueskäivad kassid) ja kassikogumeid kord aastas kalitsiviroosi ja herpesviroosi vastu (meie oludes CHP)
• Vaktsineerida õues käivaid seronegatiivseid kasse FeLV vastu.
• Vaktsineerida riskigrupi (kasvandused, varjupaigad etc) kasse klamüdioosi vastu. (Esimesed vaktsiinid 9. ja 12. elunädalal, edasised kordused iga 12 kuu järel.)

Maaülikooli loomakliinik sai Baltikumi esimese tomograafi

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi loomakliinikus alustab peagi tööd magnetresonantstomograaf (MRT), mis võimaldab senisest täpsemalt diagnoosida loomade neuroloogilisi ja liigestehaigusi.

Loomakliiniku juhataja Kalmer Kalmuse sõnul saab MRT abil uurida erinevaid patoloogiaid seljaajukanalis, traumasid, kasvajalisi moodustisi, närvijuurte pitsumist, liigeseid. Mõnelgi juhul on MRT uuring loomale ohutum kui muud moodused. Uuringuid hakatakse tegema kassidele, koertele, aga ka hobuste jäsemetele.
Ettepaneku tuua maaülikooli loomakliinikusse MRT tegi meditsiinitehnikafirma Semetron koostöös Itaalia tootjafirmaga Esaote.
„Valik langes Eesti ja maaülikooli kasuks, kuna meie veterinaarmeditsiini õpetamise tase on lõunanaabrite omast kõrgem ja ainsana Baltikumis vastab rahvusvahelistele nõuetele,“ lausus Kalmer Kalmus. 
Esimese aasta saab kliinik tomograafi tasuta kasutada. Klientidele pakutakse soodushinnaga teenust. Masina äraostmiseks otsitakse europrojektidest rahastamisvõimalusi.
Kui aparatuur täiskoormusega tööle saab, oodatakse kliente ka mujalt Baltikumist ja Põhjamaadest.

Sinikoer. Teatmik lapsevanemale ning CD

Sini on koer - sinist värvi koer. Ta elab koos Saara, Siimu, nende vanemate ning kass Tommyga. Loomulikult ei ole koerad tegelikult sinised, aga meie Sini teeb just sinine värv eriliseks. Las Sini õpetab sulle, kuidas Sa peaksid käituma oma koeraga. Kindlalt on välja selgitatud, et kõige sagedamini saavad lapsed hammustada oma kodus omaenda pere koeralt. Kahjuks on ka enamus laste ja koerte vahelistest konfliktidest, mis lõpevad hammustusega, põhjustatud laste poolt.
Need erinevad koerahammustusi põhjustanud igapäevased olukorrad on kujutatud käesoleval interaktiivsel Sinikoer CD-l ning kirja pandud ka lapsevanemale mõeldud teatmikusse.
Buklett on eesti keeles, välja antud Eesti Väikeloomaarstide Seltsi eestvedamisel ning selle eesmärgiks on aidata Sinu lapsel valida koeraga suhtlemiseks kõige ohutum tee ning vältida võimalust, et laps oma teadmatusest provotseerib koera hammustama. Koos kaasasoleva teatmikuga aitab CD Sul situatsiooni näha koera vaatevinklist ning aru saada, miks mõnedel juhtudel on koerapoolne vastureaktsioon Sinu suhtes agressiivne. Sinu laps vajab kindlasti Sinu abi, et õppida võimalikult palju kasulikku Sinikoer CD-lt. Need lood peaksid aitama Sinu lapsel elu tavaolukordades kõige ohutumal viisil koertega suhelda.

Vastukaja 21. veebruar 2010 Eesti Ekspressis ilmunud artiklile

"Vähem süsti koduloomadele!"

artiklis kõlama jäänud väide 'Nõue vaktsineerida lemmikloomi igal aastal on ajast ja arust ning loomadele ohtlik' on eksitav, kuna võib jätta loomaomanikule mulje, et nüüd võib lemmikloomad vaktsineerimata jätta. Tegelikkuses on vaid iga-aastane kompleksvaktsiini kasutamine oma aktuaalsuse minetanud. Paljudel loomadel esineb jätkuvalt oht haigestuda nakkushaigustesse, mille vastu tuleb vaktsineerida iga aasta:
Leptospiroos on näriliste ja looduslikest veekogudest joomise vahendusel leviv bakternakkus, mis on ohtilik ka inimestele.

Kennelköha on erinevate viiruste ja Bordetella bakteri tekitatud hingamisteede nakkushaigus, mis on ohtlik kõigile teiste koertega kontakteeruvatele koertele.

Ära ei tohi unustada, et Eesti riigis kehtib jätkuvalt kohustus vaktsineerida kõiki lemmikloomi marutaudi vastu. Tõsi, seda ei pea tegema enam mitte iga aasta, vaid 2 aastase intervalliga. Kutsikate vaktsineerimine 2. 3. ja 4. elukuul ülioluline. Vaktsineerimata kutsikatel on reaalne oht nakatuda ja surra parvoviirusesse, koerte katku või nakkuslikku hepatiiti. Põhivaktsineerimist tuleb korrata aasta pärast. Edaspidi võib nende haiguste vastu vaktsineerida harvemini, vastavalt looma eluviisidele.

Vaktsineerida tuleb kõiki õueskäivaid kasse. Kasside katk, herpes- ja kalitsiviroos on Eestis leivinud haigused ja nende vastu vaktineerimine on vaieldamatult näidustatud.

Ulatuslik vaktsineerimisest loobumine võib luua lemmikloomade populatsiooniimmuunsuse langemiseni, mis loob pinnase uute haiguspuhangute tekkeks.

Tulenevalt soovitavad Eesti väikeloomaarsid jätkuvalt käia lemmikloomi üks kord aastas vaktsineerimas, et iga lemmikloom saaks vaktsineeritud vastavalt individuaalsele riskiprofiilile.

Iga-aastase vaktsineerimise eel kontrollitakse ka lemmiklooma tervist. Kuna loomad ei räägi, esineb neil sageli valjatud tervisehädasid, milledele loomaomanik ei oska pahatihti tähelepanu pöörata. Näiteks esineb 80% üle 2 aasta vanustel väikesekasvulistel koertel hambakivi ja igemepõletik.

Üks lemmiklooma eluaasta võrdub keskmiselt 6 inimeluaastaga. Tulenevalt võib ju tõdeda, et kord kuue aasta jooksul tohtri juures käia polegi liiga sageli.