Uudised

Sinikoer. Teatmik lapsevanemale ning CD

Sini on koer - sinist värvi koer. Ta elab koos Saara, Siimu, nende vanemate ning kass Tommyga. Loomulikult ei ole koerad tegelikult sinised, aga meie Sini teeb just sinine värv eriliseks. Las Sini õpetab sulle, kuidas Sa peaksid käituma oma koeraga. Kindlalt on välja selgitatud, et kõige sagedamini saavad lapsed hammustada oma kodus omaenda pere koeralt. Kahjuks on ka enamus laste ja koerte vahelistest konfliktidest, mis lõpevad hammustusega, põhjustatud laste poolt.
Need erinevad koerahammustusi põhjustanud igapäevased olukorrad on kujutatud käesoleval interaktiivsel Sinikoer CD-l ning kirja pandud ka lapsevanemale mõeldud teatmikusse.
Buklett on eesti keeles, välja antud Eesti Väikeloomaarstide Seltsi eestvedamisel ning selle eesmärgiks on aidata Sinu lapsel valida koeraga suhtlemiseks kõige ohutum tee ning vältida võimalust, et laps oma teadmatusest provotseerib koera hammustama. Koos kaasasoleva teatmikuga aitab CD Sul situatsiooni näha koera vaatevinklist ning aru saada, miks mõnedel juhtudel on koerapoolne vastureaktsioon Sinu suhtes agressiivne. Sinu laps vajab kindlasti Sinu abi, et õppida võimalikult palju kasulikku Sinikoer CD-lt. Need lood peaksid aitama Sinu lapsel elu tavaolukordades kõige ohutumal viisil koertega suhelda.

Vastukaja 21. veebruar 2010 Eesti Ekspressis ilmunud artiklile

"Vähem süsti koduloomadele!"

artiklis kõlama jäänud väide 'Nõue vaktsineerida lemmikloomi igal aastal on ajast ja arust ning loomadele ohtlik' on eksitav, kuna võib jätta loomaomanikule mulje, et nüüd võib lemmikloomad vaktsineerimata jätta. Tegelikkuses on vaid iga-aastane kompleksvaktsiini kasutamine oma aktuaalsuse minetanud. Paljudel loomadel esineb jätkuvalt oht haigestuda nakkushaigustesse, mille vastu tuleb vaktsineerida iga aasta:
Leptospiroos on näriliste ja looduslikest veekogudest joomise vahendusel leviv bakternakkus, mis on ohtilik ka inimestele.

Kennelköha on erinevate viiruste ja Bordetella bakteri tekitatud hingamisteede nakkushaigus, mis on ohtlik kõigile teiste koertega kontakteeruvatele koertele.

Ära ei tohi unustada, et Eesti riigis kehtib jätkuvalt kohustus vaktsineerida kõiki lemmikloomi marutaudi vastu. Tõsi, seda ei pea tegema enam mitte iga aasta, vaid 2 aastase intervalliga. Kutsikate vaktsineerimine 2. 3. ja 4. elukuul ülioluline. Vaktsineerimata kutsikatel on reaalne oht nakatuda ja surra parvoviirusesse, koerte katku või nakkuslikku hepatiiti. Põhivaktsineerimist tuleb korrata aasta pärast. Edaspidi võib nende haiguste vastu vaktsineerida harvemini, vastavalt looma eluviisidele.

Vaktsineerida tuleb kõiki õueskäivaid kasse. Kasside katk, herpes- ja kalitsiviroos on Eestis leivinud haigused ja nende vastu vaktineerimine on vaieldamatult näidustatud.

Ulatuslik vaktsineerimisest loobumine võib luua lemmikloomade populatsiooniimmuunsuse langemiseni, mis loob pinnase uute haiguspuhangute tekkeks.

Tulenevalt soovitavad Eesti väikeloomaarsid jätkuvalt käia lemmikloomi üks kord aastas vaktsineerimas, et iga lemmikloom saaks vaktsineeritud vastavalt individuaalsele riskiprofiilile.

Iga-aastase vaktsineerimise eel kontrollitakse ka lemmiklooma tervist. Kuna loomad ei räägi, esineb neil sageli valjatud tervisehädasid, milledele loomaomanik ei oska pahatihti tähelepanu pöörata. Näiteks esineb 80% üle 2 aasta vanustel väikesekasvulistel koertel hambakivi ja igemepõletik.

Üks lemmiklooma eluaasta võrdub keskmiselt 6 inimeluaastaga. Tulenevalt võib ju tõdeda, et kord kuue aasta jooksul tohtri juures käia polegi liiga sageli.