Puberteet

Kuigi toitmisest saaks kirjutada terve omaette raamatu, peatuksime siinkohal siiski erinevate toitude võrdlemisel ning sellel, mille poolest erineb koera toitmine erinevatel elustaadiumitel ning erinevate haiguste korral. Toidud jagunevad laias laastus kolmeks – kodutoit, poetoit ja professionaalne koeratoit.

Kodutoit

Kodutoiduga toitmiseks ei nimetata seda, kui koer saab teie lauaülejäägid. Koera on kodutoiduga sööta võimalik juhul, kui talle valmistada eraldi söök kõiki tema toitainetevajadusi arvestades. Sellise ratsiooni koostamine on keeruline ning sageli tähendab ka seda, et koer ei saa kodutoiduga kõiki vajalikke toitaineid või saab mõnda neist liialt. Kodutoiduga toitmise plusspooleks võib lugeda rõõmu toiduratsiooni väljaarvutmisest ja oma koera heaks nähtavat vaeva. Ka sobivad sellised dieedid allergilistele koertele, kuid tähelepanu peab pöörama ratsiooni tasakaalule ning vajalike komponentide sisaldusele. Kodutoidu miinuseks on ajamahukus, tihti tasakaalust väljas dieet ning kvaliteetse tooraine kasutamisel on kodutoit sama kallis kui professionaaltoit.

Poetoit

Toidukauplustes müüdavad koeratoidud sobivad küll suurele osale koertest ning tunduvad omaniku rahakotile profitoitudest hinnasõbralikumad, kuid neis peituvad ka ohud. Poetoidud on tihti ülemaitsestatud, sisaldavad liigselt mineraale ja vitamiine. Poetoidu odava hinna taga on järeleandmised kvaliteedis - tooraine võib partiide kaupa erineda ning seetõttu põhjustada koerale seedeprobleeme ja nende valmistamisel kasutatav tooraine on sageli madala kvaliteediga (näiteks inimtoiduks kõlbmatu tapatööstuste jääk, mis ei ole siiski kunagi riknenud). Reegel on see, et mida odavam on toidu kilohind, seda madalam on selle toiteväärtus. Ka on selliste toitude normid professionaalsete omadest märgatavamalt suuremad, mistõttu ei pruugigi rahaline kokkuhoid olla nii suur kui esialgu arvati. Lisaks ei sobi poetoidud koertele, kes kalduvad kergesti seedeprobleemidele või on allergilised. Sel juhul võib toitu ostes saadud rahaline võit muutuda kiiresti kopsakaks loomaarstiarveks.

Professionaalne koeratoit

Professionaalsete lemmikloomatoitude esimeseks miinuseks peetakse nende kõrget hinda. Üks kõrge hinna põhjustest on väga kvaliteetne tooraine, selle hankimiseks kasutatakse kogu aeg sama tootjat ning kui viimane tõstab hinda, ei otsita odavamat. Toitude retseptid on fikseeritud ning ei kõigu partiide piires. Kõik eelnev tagab, et toitude kvaliteet ja omadused on samad partiist partiisse. Professionaalsed lemmikloomatoidud on tasakaalus, see tähendab, et koer, süües oma päevaseks elutegevuseks vajaliku energiakoguse jagu toitu, saab täpselt nii palju vitamiine, mineraale, valke ja süsivesikuid kui vaja. Nendele toitudele ei tohi sööta midagi lisaks. Erilist tähelepanu pööratakse tootjate poolt sellele, et toitaineid poleks liiast, sest see on tervisele kahjulik. Kuna kasutatav tooraine on väga kvaliteetne ning toidud seetõttu kergesti omastatavad ning energiarikkad, on ka nende päevased kogused väiksemad ning kui välja arvutada toidupäeva maksumus, ei tule hinnavahe supermarketi toitudega kuigi suur. Veel on tähtis see, et professionaalseid koeratoite müüakse ainult loomakliinikutes või spetsiaalsetes lemmikloomapoodides, kus lisaks toidule on alati võimalik saada ka asjatundlikku konsultatsiooni väljaõppinud müüjatelt.

Kõikides professionaalsetes toidusarjades on olemas eraldi toidud kutsikatele, täiskasvanud koertele ja eakatele koertele ning toidud väikest, keskmist ja suurt ning gigantkasvu koertele, kuna kõigi nende vajadused on erinevad. Paljudel sarjadel on veel valikuvõimalus erinevate maitsete osas ning saadaval nii kuivtoidud kui ka konservid, mida on omavahel hea kombineerida. On olemas ka eraldi toidud tervetele, aga erivajadustega loomadele ( väiksema energiasisaldusega “light” toidud neile, kel on kalduvus liigse kaalu tekkele, toidud hambakatu – ja kivi profülaktikaks, toidud tundliku naha- või seedesüsteemiga koertele ning kassidele näiteks karvapallide vastased toidud). Enamikul professionaalsetest lemmikloomatoitudest on olemas ka ravitoitude sarjad, mida on võimalik osta ainult loomaarstilt.

Rasunäärmete kaudu levivad toimeained (näit. Fiproniil või fiproniil koos S-metopreeniga) vereringesse ei imendu, seetõttu on need ohutud kasutamiseks ka noortel ja vanadel koertel ning ka koos teiste parasiitide tõrjega (näit. ussitõrje). Edukas kirbutõrje koosneb 4-st etapist: kirpude hävitamine looma seljast, looma kaitsmine uue nakatumise eest, kirpude hävitamine ümbritsevast elukeskkonnast ning laiatoimelise ussirohu andmine koerale. Koerale tehtav kirbutõrje peab olema regulaarne. Pole olemas ühtegi preparaati, mis kataks kõik neli kirbutõrjeprogrammi etappi, kuid on saadaval spot on tilgad, mis hävitavad kirbud koera seljas ning mõjuvad ka ümbritsevasse keskkonda sattunud munadele ja vastsetele. Selliste preparaatide regulaarse kasutamise korral tuleb koerale juurde anda ainult ussirohtu. Enne ja pärast tõrje tegemist tuleks kaks päeva vältida koera pesemist šampooniga ning pikemat ujutamist.

Steriliseerimine on näidustatud korduvate emakapõletike, mädaemakate, emaka ja munasarja kasvajate ning ka epilepsia korral. Paljud koeraomanikud kardavad, et pärast steriliseerimist võib nende lemmik tüseneda. Ainevahetus pärast steriliseerimist küll aeglustub, kuid piisava liikumise ja õige toitumisega saab koera hoida õiges kehakaalus. Tihti rasvuvad juba enne steriliseerimist ülekaalus olnud koerad. Teiseks ebasoovitavaks kõrvamõjuks võib olla uriinipidamatus. Ka seda soodustavaks faktoriks on ülekaal. Uriinipidamatust esineb rohkem suurt tõugu koertel. Koeraomanikud pelgavad ka koera iseloomu muudatusi. Arstide ja omanike tähelepanekute kohaselt on steriliseeritud koerad sageli mänguhimulisemad, tähelepanelikumad ning tasakaalukamad. Kui siiski soovitakse koeralt järglasi, kuid koera jooksuaega tahetakse ajutiselt edasi lükata võib 1 kuni 2 korda koera eluaja jooksul selleks kasutada hormoontablette või –süste. Ravimite kasutamise eelduseks on see, et koer ei ole tiine. Vastasel juhul võivad tekkida abordid või kui koer kannab tiinuse lõpuni, ei ole ta võimeline iseseisvalt poegima Tablettide ja süstide kasutamise alustamiseks on kindlad ajad. Ilma arsti konsultatsioonita ei tohi neid koerale anda. Tablettide ja süstide kõrvalmõjudeks võivad olla mädased emakapõletikud, hilisemad häired jooksuaja tsüklis ja/või poegimistel. Hormoonpreparaatide kasutamine on keelatud kasvajatega (eriti piimanäärmekasvajatega) koertel.

Vt. ka Sigimise korraldus

Hambakatt- ja kivi
Hambakatt on koera hammastel olev kollakaspruun katt, mis moodustub toidust, süljest ja bakteritest. Katu pikemaajalisel peatumisel hammastel see mineraliseerub ning tekib hambakivi, mis on valkjaskollane kuni pruun kõva moodustis hammaste igemepiiril. Hambakivi olemasolust annavad märku ka koerte halb hingeõhk, punetavad ja veritsevad igemed. Hambakivi saab kergemal juhul eemaldada koertele mõeldud hambapastadega. Raskematel juhtudel aga ultraheliaparaadiga, pärast mida hambad poleeritakse. Ultraheliga saab hambakivi eemaldada kohtadest, kuhu muude instrumentidega ei pääse. Hambakivi eemaldamine mehhaanilise kraapimise teel võib vigastada hambaemaili ning soodustada sellega uue kivi teket. Kui hambakiviga kaasneb igemepõletik, võib arst määrata enne kivi eemaldamise protseduuri koerale mõnepäevase antibiootikumiravi, et takistada bakterite levikut verega. Hambakivi eemaldamise ajal ultraheliaparaadiga on koer narkoosis. Seetõttu ei tohi lemmikule 12 tundi enne protseduuri teostamist süüa anda. Pärast hambakivi eemaldamist tuleb paar nädalat mõned korrad päevas koera igemeid puhastada. Hambakivi teket aitab ära hoida kvaliteetne kuivtoit.

Periodontiit ehk igemetaskupõletik Kui hambakivi ei eemaldata, siis tungib see igemetaskutesse ning lükkab igemed hambakaela küljest lahti. Igemetaskupõletik kimbutab igemeid, hambajuurt kinnitavat sidet, aga ka lõualuud, kuhu hammas kinnitub. Kui koera hammaste hoolduse ja vajadusel raviga ei alustata õigeaegselt, siis haigus süveneb ja tulemuseks on hammaste väljalangemine. Koer ei kasuta ebamugavustunde ja valu tõttu närimiseks seda suupoolt, kus on põletikulised ja logisevad hambad, see annab omakorda jälle võimaluse veel suurema katu- ja kivi kogunemisele nendele hammastele. Lõpptulemuseks on hammaste väljalangemine. Suus valitsevad põletikud annavad võimaluse organismi tungida ka neeru-, seedetrakti-, maksa- ja lülisamba bakteriaalsetel põletikel.

Vt. ka Suuhügieen

Koera küüs ei ole lame nagu inimesel, vaid kumer ja neile mõeldud küünetangide lõikepind on samuti kumer. Selliste tangidega lõigates ei lömastata enne lõikust küüsi. Ära lõigatakse küüne ots, mis on tunduvalt peenem kui ülejäänud küüneosa ning reeglina alt õõnes. Kui juhtute siiski liiga kaugelt lõikama, võib tekkida verejooks. Ärge sattuge sellest paanikasse ning katsuge ka koer maha rahustada. Vigastatud küüne võib plaastriga kinni siduda. Reeglina peatub verejooks iseenesest kui koer on rahulik. Kui verejooks ei peatu, võib marlitampoonile raputada kaaliumpermanganaadi terakesi ja suruda side täpselt vastu küüne otsa. Verejooksu peatamiseks võib kasutada ka jääd, talvisel ajal aitab lumi.

vt. ka Küünte lõikus

Haigustunnuste väljendumisele võib kaas aidata ka koera pidamine liiga libeda põrandaga ruumides. Kui koeral on juba väljakujunenud düsplaasia, ei tähenda see ilmtingimata tema magamapanekut. Kui mõlemad puusaliigesed on haigestunud ühtlaselt, ei pruugi koeral isegi esineda lonkamist. Koera hoidmine õiges kaalus, tema liigeste ja lihaste tugevdamine ujumisega, massaaži ja võimlemisega ning korrektne, tasakaalustatud toitmine koos vajadusel põletikuvastaste ravimitekuuriga võivad sellisele koerale tagada pika ja õnneliku elu.

Ka on koera vanemas eas väga suur oht pahaloomulise kasvaja tekkeks ebasoodsas keskkonnas asuvasse munandisse. Reeglina annavad need kasvajad siirdeid kopsudesse. Mõnedel kirjanduse andmetel on oht, et peitmunandist areneb kasvaja kuni 80%. Peitmunandilisuse ainuke aktsepteeritav ravi on kastreerimine. Kastreerimine Samuti nagu emaseid koeri, on soovitav aretuses mittekasutatavad isased koerad kastreerida. See aitab vältida isastele koertele iseloomulikke käitumisprobleeme ning näiteks agressiivsust. Kastreerimine aitab ära hoida ka hilisemas eas esinevaid eesnäärme probleeme. Kindlasti tuleks kastreerida peitmunandiga koerad. Kastreerimise kõrvalnähuks võib olla kehakaalu suurenemine, kuid piisava liikumise ja õige toitmisega saab koera hoida heas vormis. Tihti rasvuvad juba enne kastreerimist ülekaalus olnud koerad.