Eakad loomad

Et koertel ei tekiks liigeseprobleeme, tuleb neid kogu elu jooksul õigesti toita, vältimaks rasvumist ning nad peavad kogu aeg saama ühtlast koormust. Kindlasti peaks ka eaka koeraga iga päev regulaarselt jalutama, sest liikudes liigesenõre uueneb ja määrib liigeseid paremini. Hoiduda tuleks järskudest koormuse muutmistest. Kui te otsustate järsku hakata hommikuti metsajooksu tegema või rattaga pikemaid ringe sõitma, siis on teie ustav sõber valmis teile küll järgnema, kui see võib talle järgmisel päeval probleeme tekitada. Koormusi tuleks tõsta järk-järgult ning kui igapäevastesse pikematesse jalutuskäikudesse on vahe sisse tulnud, alustada algselt uuesti lühematega.

Regulaarselt kontrolllige ise ning laske oma loomaarstil üle vaadata koera hambad. Põletikulised ja logisevad hambad mitte ainult ei takista koeral korralikult toitu närimast ja omastamast vaid võivad olla põhjuseks ka organismis tekkivatele põletikele. Kui teie eakas koer hakkab tavapärasest rohkem jooma, pöörduge kindlasti arsti poole, kes teeb vereanalüüsid neerupuudulikkuse väljaselgitamiseks. Tänapäevaste teadmiste ja professionaalsete ravitoitude abil saame ka neerupuudulikkusega koerte eluiga tunduvalt pikendada. Ning mis kõige tähtsa, mitte ainult pikendada vaid tagada ka selle ,et see pikendatud elu oleks täisväärtuslik.

Aju vananemisele viitavad mitmed tunnused. Teie koer võib olla disorienteeritud, ta võib vahetevahel ära eksida tuttavas ümbruses, ei pruugi ära tunda tuttavaid kohti ega inimesi. Ta suhtleb vähem, ei otsi nii agaralt enam kontakti ega tunne mõnu hellitustest. Koeral võivad olla muutunud magamisharjumused. Ta ajab segi öö ja päeva – magab päev läbi ning kondab öö läbi mööda maja. Üheks aju vanaemise põhjuseks võib olla ka puhtusepidamise kadu. Sellistel juhtudel tuleb muidugi esmalt kindlaks teha, ega tegu pole haigusliku probleemiga. Tihti peetakse eelpool nimetatud nähte koera loomulikuks vananemise osaks ning inimesed pöörduvad loomaarsti poole alles siis kui muutused koera käitumises hakkavad tugevalt segama nende omavahelisi suhteid ning koer tahetakse magama panna. Tegelikult saab nende probleemide teket edasi lükata ning vähesel määral on muutused ka tagasipööratavad, andes koreale spetsiaalset suurte antioksüdantide sisaldusega toitu või toidulisandeid.

Eaka koeraga peaks arstlikult ülevaatusel käima tihedamalt kui seda nõuab iga-aastane vaktsineerimine. Soovituslik oleks kord aastas lasta loomaarstil teostada ka põhjalikum ülevaatus, mis sisaldab muuhulgas ka vereproovi neeru- ja maksapuudulikkuse avastamiseks.

vt. ka Eakate loomade tervishoid

Kõige rohkem esineb eakatel loomadel siiski liigesehädasid. Eakatel koertel on suurem kalduvus veetustumisele, kuna nende organismi võime säilitada vedelike tasakaalu on häiritud. Ravimid ning neerupuudulikkus võivad halvendada neerude võimet kontsentreerida uriini. Eakatel loomadel peab alati olema ligipääs puhtale joogiveele, nende joomisharjumusi tuleb jälgida ning muutustest teavitada loomaarsti. Tihti võib just suurenenud janu olla omanikule esimeseks nähtavaks tunnuseks, et koeral on neerupuudulikkus. Selle süvenemise vältimiseks peab nende toit olema vähendatud fosforisisaldusega. Samuti peaks nende toidu valgusisaldus olema vähendatud ning valk väga kõrge kvaliteediga, et tagada igapäevane valguvajadus ilma neerusid liigselt koormamata. Vanuse lisandudes väheneb keha lihasmass ning suureneb rasvamass. Eakamad koerad muutuvad aeglasemaks ja vähem aktiivsemateks, seetõttu vajavad nad ka vähem energiat, et ei tekiks liigeseid koormavat liigset kehakaalu. Kui aga eakas koer kõhnub, võib see viidata tõsistele tervishädadele (näit. kasvajad). Terved koerad eraldavad liigse naatriumi uriiniga. Eakatel loomadel on see võime vähenenud ning tagajärjeks võib olla südame koormuse suurenemine. Liigne naatrium põhjustab vererõhu tõusu ning vedeliku peetumist organismis. Enamikus poetoitudes on keskmine naatriumisisaldus kuni 19 korda kõrgem täiskasvanud koertele minimaalsest lubatud kogusest. Spetsiaalsed eakatele loomadele mõeldud professionaalsed koeratoidud sisaldavad naatriumi teie looma tervisele ohutus koguses. Eakate koerte toidud peaksid olema suhteliselt madala rasvasisaldusega ning neile lisatud L-karnitiin aitab ära hoida rasvumist. Asendamatutest rasvhapetest on EPA-l (eikoosapentaeenhape) teadaolevalt toime leevendada liigesepõletikke ning isegi vähendada valuvaigistite vajadust krooniliste liigesepõletike korral. Vanematel loomadel on eelsoodumus kõhukinnisuse tekkeks, selle vältimiseks peaks nende toit olema suurendatud kiusisaldusega. Üheks kõige sagedasemaks terviseprobleemiks on vanadel koertel hambahaigused. Koerte hambaid tuleb lasta regulaarselt kontrollida ja vajadusel puhastada. Kuna eakatel loomadel on vähenenud haistmis- ja maitsmisvõime, nende hambad on kehvemad ning neil on rohkem ainevahetushäireid ja halvem seedimine, peavad eakatele koertele mõeldud toidud olema äärmiselt maitsvad ja kergesti seeditavad. Samuti peaks nende päevase toidunormi jagama vähemalt kaheks toidukorraks, siis ei lange nõrgenenud seedesüsteemile korraga liiga suurt koormust.

Kõige levinumad on:

1. haigus, mille korral südameklapid korralikult ei sulgu ja millega kaasnevad vereringehäired (esineb peamiselt väikest kasvu tõugudel)
2. koera südamelihas muutub õhemaks ja nõrgeneb, tulemusena väheneb südame võime organismi verd pumbata. (rohkem suurt- ja gigantkasvu tõugudel)

Need mõlemad haigused arenevad järk-järgult ning juhul, kui süda on rakendanud tööle kõik oma reservid, kuid haigus süveneb, tekib seisund, mida nimetatakse südamepuudulikkuseks. Südamehaiguste sümptomid on erinevatel koertel erinevad. Kaasasündinud südamehaigusele võivad viidata kiire väsimine, aeglasem kasv või pesakonnakaaslastest erinev käitumine. Ulatuslikumate ning kauem kestnud haiguste korral võivad tekkida samasugused muutused, nagu on kirjeldatud eluajal omandatud haiguste korral. Eluajal omandatud südamehaiguste korral on tihti võimalik täheldada kiiremat väsimist, raskendatud hingamist, isu vähenemist ja kaalukaotust, sagedast köha, nõrkust, minestamist ja kõhu suurenemist. Kuna muudatused ei teki üleöö, vaid aja jooksul, on neid esialgu raske märgata.

Kahtluse korral on mõistlik pöörduda loomaarsti poole, et koera põhjalikult kontrollida. Nii on võimalik haigusi avastada varajases staadiumis ning ravida koera tulemuslikumalt. Loomaga peab käima regulaarselt loomaarsti juures tervisekontrollis, sellega tagate te võimalike haiguste õigeaegse diagnoosimise ja õige ravi. Nõudke igal visiidil loomaarstilt täielikku tervisekontrolli. Südamehaiguste tekkimise eelsoodumuseks on lisaks tõule ka looma rasvumine ning vähene liikumine või vastupidi liiga suured koormused treenimata koeral. Südamehaigustele vastuvõtlike tõugude hulgast võiks esile tuua Yorkshire´ terjerit, bokserit, dobermanni. Südamehaiguste ravi juures on väga oluline osa looma pidamise, koormuse ja toidumenüü korrigeerimisel ning sellekohased juhendid saate alati oma loomaarstilt. Samuti võib arst määrata mitmeid erinevaid ravimeid, mille ülesandeks on toetada koera südame tööd ning tema elukvaliteedi parandamine. Eestis on tipptasemel meditsiinitehnika ja spetsialistid südamehaiguste diagnoosimiseks Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus.

Linnu- ja sea toruluud ning sea ribiluud on koerale ohtlikud, kuna nendest eralduvad väga teravad killud. Ohutumad on veise ribiluud ja suured veisekoodid, mida koer ei jaksagi katki hekseldada, vaid mida ta lihtsalt ajaviiteks viilib. Kutsikale ei tohi anda konti enne hammaste täielikku vahetust. Piimahambad on nõrgad ja kutsikas võib need kondiga ära murda, hambasse võib tekkida hambakanali põletik, mis omakorda võib kahjustada ka jäävhamba alget. On oht, et kutsikas ei näri konti korralikult ning võib alla neelata liiga suure tüki.

Konti ei tohi anda koertele, kes ei näri, vaid neelavad täpselt nii suure tüki kui kõrist alla mahub. Kui tükk jääb kinni söögitoru sellesse otsa, mis asub rinnaõõnes, vajab koer juba väga rasket ja komplitseeritud rinnaõõne avamist nõudvat operatsiooni, mida saab teha vähestes kliinikutes. Konti ei tohi anda koertele, kellel on kontide söömise tagajärjel tekkinud seedeprobleeme – oksendamist, kõhulahtisust, kõhukinnisust. Konti ei tohi anda ka vanadele koertele, kellel pole enam piisavalt hambaid, et konti korralikult närida ja kelle seedimine on palju aeglasem ning nõrgem kui noortel koertel. Päriskondid võib alati asendada närimiskontidega, mida on võimalik osta nii loomakliinikutest kui tavalistest toidukauplustest ning mis on koerale ohutud.

Vt. ka Toitmine

Kindlasti kehtib see piimanäärmekasvajate kohta. Ärge mingil juhul jääge lootma, et mügarik iseenesest kaob. Kui kasvaja on juba suur ning hakkab haavanduma, on üsna tõenäoline, et see on ajanud siirded looma siseorganitesse, kõige sagedamini kopsu ja maksa. Kõik piimanäärmete kasvajad tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Operatsioon võib edasi lükkuda näiteks juhul, kui koeral on samal ajal ebatiinus ja piimanäärmed piima täis või kui kasvaja on väga põletikuline. Viimasel juhul määratakse koerale enne operatsiooni antibiootikumikuur. Isastel koertel esinevad munandikasvajad väljenduvad tavaliselt ühe või mõlema munandi tunduvas suurenemises, kuid tunnuseks võib olla ka näiteks sümmeetriline karvakadu looma külgedel. Munandikasvajad on tavaliselt pahaloomulised.