Esmaabi

Esmaabi karp

– igal koeraomanikul peaks olema kodus nn. esmaabikarp. Selles võiksid olla:

  • kraadiklaas
  • steriilne side
  • tavaline side
  • haavaplaaster
  • kummivoolik, mida saab kasutada zhgutina
  • kaitsesuss
  • küünetangid
  • puugieemaldamise tangid
  • haavapuhastus- ja desinfitseerimisvahend
  • kõrvapuhastusvahend vatipulgad
  • silmapuhastusvahend
  • söetabletid
  • piimhappebakterite segu kõhulahtisuse raviks
   

Haavad



Koertel esinevad: hammustus-, lõike-, torke-, rebimis- ja laskehaavad. Tekkinud haav ja selle ümbrus tuleks puhastada sinna sattunud mustusest, võimalusel pügada haava ümbert karvad. Puhastamiseks ja loputamiseks võib kasutada puhast vett, füsioloogilist soolalahust, kloorheksidiini või mõnd muud haavapuhastusvahendit. Haavale asetada puhas side või riidelapp, mis võivad olla niisutatud haavapuhastusvahendiga takistamaks nende kleepumist haava külge.
Soovitav oleks võimalikult kiiresti pöörduda arsti poole, sest haava on mõttekas õmmelda esimese 24 tunni jooksul pärast selle tekkimist. Vanemate haavade servasid peab enne õmblemist värskendama. Kui koer on sattunud teiste koertega kaklusesse, tuleks ta igal juhul hoolikalt üle vaadata, isegi, kui nähtavaid haavu ei esine. Sest tihti jäävad väiksemad haavad märkamatuks, eriti pikakarvalistel koertel ning need võivad hiljem põhjustada tõsiseid probleeme. Hammustushaava satub alati haava ümbrusest karvu ning mustust ja baktereid teiselt loomalt. Haav võib olla väike, kuid tihti on nahk nahaalustest kudedest lahtirebitud ning moodustunud koopasse tekib raske põletik.
   

Mürgistused


Mürgistuste klassikalisteks tunnusteks on loidus, ohjeldamatu oksendamine või ilastamine ning kõhulahtisus. Raskematel juhtudel võib koeral tekkida äge hingamis- ja südamepuudulikkus ning kollaps šoki tagajärjel. Reeglina on sellistel koertel kehatemperatuur normaalsest madalam. Kui kahtlustate, et koer on allaneelanud midagi mürgist, on okserefleksi esile kutsuda mõtet poole, maksimaalselt tunni jooksul. Kodus leiduvatest vahenditest võib selleks kasutada soola või söögisoodat. Keskmist kasvu koerale piisab poolest supilusikatäiest soolast või supilusikatäiest söögisoodast.

Koer tuleks sundida soola alla neelama, sooda tuleks vähese veega lahustada ning samuti sundida koeral see neelata. Seejärel tagada koerale juurdepääs joogiveele. Kui allaneelamisest on möödunud üle tunni, võib koerale anda 1 söetablett 1 kg koera kehakaalu kohta, et takistada mürkide imendumist maost ja soolest vereringesse. Oksele ei tohi ajada koera, kes on neelanud midagi söövitavat. Igal juhul on soovitav konsulteerida oma loomaarstiga.
   

Verejooks



Kõige sagedamini esineb verejookse käpatraumade tagajärjel, kui koer on astunud klaasikillu või muu terava eseme otsa. Arteriaalse verejooksu korral (veri helepunane ja pulseeriv) tuleks asetada žgutt trauma kohast ülespoole. Venoosse verejooksu (tumedam veri) korral tuleks haavale tugevalt suruda puhas kuiv side või riidelapp. Mõlemal juhul haav katta puhta sideme või käepäraste riidelappidega ja mõõdukat survet avaldades kinni siduda. Seejärel pöörduda arsti poole. Ninaverejooksu (võib tekkida traumade tagajärjel) korral katsuda koer maha rahustada, asetada koonule jääkott või jahutatud geelipadi. Kui verejooks ei peatu, pöörduda arsti poole.
   

Autoõnnetus


Kui koer on saanud autolt löögi ja jäänud lamama, ei tohi teda ettevaatamatult sülle haarata, sest see võib põhjustada juhul, kui koeral on löögi tagajärjel murdunud selgroog, lisatraumasid. Katsuge säilitada rahu, kontrollige, kas koer hingab (jälgides tema rinnakorvi liikumist). Katsudes koera rinnakorvi umbes sellelt kohalt, kuhu ulatub tema küünarnukk, soovitavalt vasakult poolt, saate kontrollida südame tööd.

Sisemisele verejooksule võivad viidata väga kahvatud limaskestad. Nende kontrollimiseks võite õrnalt alumist silmalaugu allapoole tõmmata (normaalne silma sidekest on roosa) või tõsta üles koera ülamokk, ka see peab olema normaalses seisundis roosa. Moka siseküljele sõrmega mõõdukalt survet avaldades peaks sellele kohale jääma heledam laik, mille värvus kiiresti ülejäänud alaga ühtlustub. Kui ühtlustumisaeg on pikk, võib see viidata sisemisele verejooksule. Kahvatud limaskestad võivad viidata ka suurele šokiseisundile. Šokis koer vajab rahu ja mõõdukat temperatuuri. Kui koer on pärast lööki võimeline liikuma, tuleb teda kinni hoida ja üritada maha rahustada, säilitades ülimat ettevaatlikkust, kuna šokiseisundis koer ei pruugi peremeest ära tunda ning võib valust hammustada. Saadud luumurrud, ükskõik, kui hirmsad nad ei paistaks, ei ole nii ohtlikud, kui sisemised, silmaga nähtamatud vigastused. Lamama jäänud koer tuleks teda võimalikult vähe liigutades tõsta tekile või käepärast olevale kõvemale alusele ning üritada ta sinna rihmadega fikseerida. Isegi kui koer on võimeline kõigil neljal käpal liikuma, oleks soovitav arstil lasta ta üle vaadata, et vältida hilisemaid komplikatsioone. Mida kiiremini saab koer arstiabi, seda parem.

Vt. ka Esmaabi

   

Luude ja liigeste vigastused


Luude ja liigeste vigastused tekivad reeglina traumade tagajärjel, on nendeks siis autoõnnetused, kukkumised, löögid või maastikujooksudel tekkinud vigastused. Kui koer peale teadaolevad traumat hakkab ühte käppa üleval hoidma ning see on ka ebaloomulikus asendis, on tõenäoliselt tegemist luu- või liigese murruga. Murru koht on tavaliselt ka märgatavalt üles paistetanud. Käpp tuleb võimalikult stabiilselt fikseerida ning pöörduda loomaarsti poole.
Fikseerimiseks võib kasutada käepäraseid vahendeid – väiksemate koerte puhul näiteks kasvõi tugevamast papist valmistatud lahast ning sidet, suurematel vineerist või puust lahast. Kui loom käies üldse ei taha käpale toetuda, pisut hiljem siiski pisut toetub, siis on tegu liigeseprobleemiga (kas siis sidemete venitused või osaline rebend). Mõlemal juhul tuleb koer lamamisrežiimile panna ning pöörduda võimalikult kiirresti loomaarsti poole, kuna kroonilisi liigesevigastusi on hiljem palju raskem ravida.

Üheks liigesetraumade tekkimise põhjuseks on ka koera liigne kehakaal. Eriti tuleks kaalu jälgida suurt- ja gigantkasvu tõugudel, sest neil on loomupäraselt liigestel suurem koormus. Väga tähtis on igapäevane regulaarne ja ühtlane koormus. See hoiab ka liigesed liikuvana ning uuendab pidevalt liigesenõre koostist. Liigesehaiguste korral mõjub hästi ujutamine, sel puhul ei lange liigestele keharaskus.
   

Maohammustus


Kui te elate piirkonnas, kus on palju rästikuid või te plaanite sõita loomarstidest kaugetesse paikadesse, on mõistlik eelnevalt kaasa osta hüdrokortisooni tabletid või süstid. Mürgisemad ja seega ohtlikumad on kevadisel ajal kohatud rästikud, kuna nad on uimased, ei põgene ning talve jooksul on neile kogunenud kenake hulk mürki. Reeglina ei ole rästikuhammustused koertele eluohtlikud. Üksikud väga tundlikud isendid võivad surra anafülaktilise shoki ehk üliägeda allergilise reaktsiooni tagajärjel poole kuni 2 tunni jooksul.
Enamikul juhtudest põhjustab ussi salvamine valu, paistetust ja ebamugavust. Hammustuskoht võib minna hiljem mädanema. Ohtlikum on olukord siis, kui hammustatakse pea- või kõripiirkonda ja keelt. Sel juhul võib paistetus sulgeda hingamisteed. Kui koer on saanud ussi käest hammustada, tuleks ta kõigepealt maha rahustada, toimetada jahedasse ning jälgida hingamist. Paistetanud jäsemele võib asetada jaheda kompressi ning seejärel pöörduda loomaarsti poole. Kui koeral on tekkimas hingamisraskused, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole või süstida koerale eelnevalt valmisostetud hormoonpreparaati. Kõik eelnev kehtib ka mesilaste ja herilaste nõelamiste puhul.
   

Silma traumad


Kuidas saada aru, et silmadega on midagi juhtunud? Kui silmad on punased ja koer hõõrub käpaga koonu, üritab seda vastu maad vedada, on tõenäoline, et silmadega on midagi valesti. Sagedasemad võivad olla võõrkehadest põhjustatud või kakluste tagajärjel tekkinud traumad. Koera silma võivad sattuda mustus, liiv, taimeosakesed jne. Need hõõruvad silma sidekesta, põhjustavad ebamugavustunnet ja hiljem põletikku, silm punetab ja pisaraeritus suureneb. Silmatraumade või –põletike korral on soovitav pöörduda loomaarsti poole.
Kodus võib esmaabina silma loputada puhta jahutatud keedetud veega, kummeliteega või steriilse füs.lahusega. Tugevama vigastuse korral asetage silmale kuni arsti juurde jõudmiseni niiske puhas lapp. Endale määratud silmatilku ei soovitata enne arstiga konsulteerimist koerale silma tilgutada, sest sarvkesta vigastuse puhul võivad hormoone sisaldavad ravimid pigem kahju teha. Eriti altid silmatraumadele on lühipealised ehk brahhütsefaalsed koeratõud, (bokserid, buldogid, mopsid, pekingi paleekoerad, bostoni terjerid, jaapani chinid jne.) kuna nende silmad on teiste omadest esiletungivamad. Selliste tõugude puhul tuleb olla ettevaatlik küünalde põletamisel ja kassidega, kes käpahoopidega tugevaid traumasid põhjustada võivad, need koerad võivad ka vastu seina joostes oma silmi vigastada. Tugeva löögi tagajärjel peapiirkonda võib neil kergesti tekkida silmamuna väljalangemine. Sel juhul tuleb trauma saanud silm hoida niiskena ning pöörduda viivitamatult loomaarsti poole.

Vt. ka Silmade tervishoid