Kui koer on oma käppa vigastanud, ei pruugigi ta kohe lonkama hakata. Tihti võib olla esimeseks tunnuseks see, et jalutuskäigu järgselt tunneb koer oma käpa vastu tavalisest suuremat huvi - lakub seda või nakitseb. Sel juhul tuleb kindlasti kontrollida, kas midagi on käppa torganud, kas varvaste vahele on tekkinud nahapõletiku kolle või on karvade külge kleepunud nätsutükk. Kõigepealt tuleb viga saanud käpp loputada rohke puhta jooksva veega, seejärel võib seda veel puhastada mõne desinfitseeriva lahusega ( näiteks kloorheksidiin või nõrk kaaliumpermanganaadi lahus). Kindlasti tuleb käpp hoolikalt kuivatada, sest niiskel nahal tekivad ja levivad põletikud kiiresti. Kui käpaalune või varbavahed punetavad, võib sinna määrida näiteks kloorheksidiini sisaldavat salvi või geeli. Käpakarvade külge kleepunud närimiskummi saab kätte eetri või atsetooniga. Atsetoon tuleb nahapinnalt aga väga hoolikalt maha loputada.

Väiksemad käpapadjandite haavad paranevad iseenesest ning ei vaja õmblemist. Kui sarvestunud kihist on eraldunud väike rippuv riba, võtke julgus kokku ja eemaldage see kääridega. Ilma kaitseta jäänud koht on õrn ja võib vajada paranemisperioodil sidumist või spetsiaalset koerasussi. Käpa sidumiseks kasutada õhku hästi läbilaskvaid sidematerjale, et käpp sidemete all niiskeks ei jääks. Kõige paremad on sellised sidemed, mis on kerge elastsusega ning kleepuvad iseenda külge (mitte karva ega haava külge). Selline side võiks olla koera esmaabikarbis ning seda on võimalik saada kõigist loomakliinikutest.

Kui käpahaav on väga sügav, vajab see lähendavaid ja hoidvaid õmblusi. Õmmelda on aga mõtet kuni ühe päeva vanuseid haavu. Vanemate haavade korral peab arst haava esmalt veelgi suurendama, s.t. värskendama, muidu ei kasva see kokku. Käppade kaitseks on olemas erinevaid käpavahasid ning kaitsesusse. Käpavaha kaitseb käppasid nii talvel külmaga lõhenemise kui ka suvel liiga kuuma asfalti eest. Käpad tuleb vahatada mõned minutid enne välja minemist ning ka pärast jalutuskäigujärgset pesu. Käpavaha takistab ka lumeklompide teket varvaste vahele ja käppadele, eriti just pikakarvalistel koertel. Seda võib kanda ka vähesel määral kõrvaotste karvadesse neile koertele, kellel sinna lumeklombid moodustuvad.

vt ka Esmaabi