Ärge kraapige seda pesemata kätega, sest siis võite silma mustust juurde viia. Puhastamiseks tuleks kasutada kas puhtas vees, keedetud vees, õrnas kummelitee lahuses, steriilse 0,9% NaCl lahuses või spetsiaalse silmapuhastusvahendiga niisutatud vatipatja. Kui rähma on rohkem ning seda on kogunenud ka silma alalaugude vahele, võib vahendiga laugu sõrmega õrnalt allapoole tõmmates uhtuda kogu silma või eemaldada mustus tilkumiseni niisutatud vatitupsuga.
Kui silma sidekest on punane ja silmamunal olevad veresooned täitunud, on silm põletikus. Ärge kasutage kodus teile endile väljakirjutatud silmarohtusid. Puhastage ja niisutage silm ning pange kirja aeg loomaarsti juurde. Kui loom üritab silma käpaga kraapida, seda vastu maad või vaipa sügada, takistage teda (vajadusel võib talle kaela panna spetsiaalse krae).
Kui koer on silma vigastanud (rohukõrrega või teiselt loomalt saadud küünehoobiga) pöörduge kiiresti arsti poole. Silma sarvkestale ilmunud tuhm hall täpp või laik tähendavad selle vigastust ning paljud silmaravimid (hormoonsalvid ja –tilgad) on keelatud, sest need võivad olukorra hullemaks teha.
Kui silma pupilliosa on hall, on tegemist läätse tuhmumise ehk katarraktiga, mida nimetatakse vahel ka silmakaeks. Katarrakt võib olla kaasasündinud, tekkinud läätse traumade tagajärjel või kaasneda hoopis mõnede haigustega, näiteks diabeediga. Igal juhul tuleks sellist silma näidata spetsialistile.
Koertel esineb ka pärilikke silmahaigusi, mis põhjustavad valu, pimedaksjäämist või mille ravi on kas väga kallis või võimatu. Nende välistamiseks on osadel koeratõugudel soovituslik enne aretusse saamist läbida silmapõhjauuringud. Seda saab teostada ainult eriarsti juures ja spetsiaalse aparatuuri abil. Ohustatud tõugu kutsika võtmisel peaks kasvataja käest kindlasti küsima, kas kutsika vanemad on läbinud silmauuringud. Eestis on pärilike silmauuringute ajalugu lühike, ulatudes mõne aastani, kuid on teada, et puudlitel ja spanjelitel esineb pärilikku võrkkesta atroofiat (PRA), terjeritel (Jack Russelli terjerid, saksa jahiterjerid) pärilikku läätse luksatsiooni, retriiveritel ja spanjelitel pärilikku katarrakti, dobermannidel kaasasündinud läätsehaigust, mis võib põhjustada looma pimedaksjäämist ning sekundaarset glaukoomi ehk rohekaed, colliedel ja sheltiedel nn. collie silmaanomaaliat, mida saab diagnoosida juba alates 8. elunädalast.
vt. ka Silmade tervishoid
