UUDISED:

Lugemiskoer kuulab vaguralt ja pakub turvatunnet (Foto: ephratapubliclibrary.libguides.com) 05.02.2014 13:18 Rubriik: Haridus Kaks korda kuus kolmapäeviti oodatakse Tartu linnaraamatuk...
/ 19.05.2014 Loe edasi
TEIE LOOMAKLIINIKUD jagasid püsiklientidele Sinikoera materjAle Eesti Väikeloomaarstide Selts (EVS) on välja andnud õpetliku teatmiku Sinikoer+CD (teatmik lapsevanemale +mäng CD-l la...
/ 01.06.2012 Loe edasi

FOOKUSES:

Loomaarst.ee - usaldusväärne lemmikloomade terviseportaal

Tänapäeval on koeraomanikud küll teadlikumad, sest internetis leidub vastavat teavet küllaga, kuid lemmikloomapidamist käsitlevad korduma kippuvad küsimused on ikka samad, vastused neile on aga viimase kümne aasta jooksul ühes osas muutunud. Kui 10-15 aastat tagasi olid loomaarstid pigem n-ö tuletõrjuja ametis, st võitlesid nakkushaiguste ja traumadega, siis nüüd on loomaomanike teadlikkuse ja hoolivuse tõusu tõttu põhirõhk hoopis erinevate haiguste profülaktikal ning sellel, et sõber koer elaks võimalikult kaua ja täisväärtuslikult. Selle heaks saab kõige rohkem ära teha ikkagi koera omanik.
Kõige olulisema osa lehe sisust moodustavad LEMMIKLOOMA TERVISHOIU JUHISED, kuhu on koondatud eesti lemmikloomaarstide igapäevased selgitused ja nõuanded.
   

Vaktsineerimine

Vaktsineerimisele peab eelnema ussitõrje. Esmakordne vaktsineerimine tehakse kutsikatele tavaliselt 7-8 nädalaselt. Seejärel võib temaga minna kutsikate nullklassi.

Teine vaktsineerimine tuleb teha hiljemalt nelja nädala pärast. Paljud loomaarstid soovitavad kutsikat vaktsineerida ka kolmandat korda, see leiab aset kuu aja jooksul peale teist vaktsineerimist. Umbes 2 nädalat pärast 3-ndat vaktsineerimist võib juba koeraga rahulikult jalutama minna, kuid võõraste koerte vältimine on veel soovitatav.

Põhivaktsineerimist tuleb korrata aasta pärast. Edaspidi võib nende haiguste vastu vaktsineerida harvemini, vastavalt looma eluviisidele. Tavaliselt soovitavad loomaarstid küll käia iga aasta vaktsineerimisvisiidil, sest kennelköha või leptospiroosi riski korral tuleb kaitsepookimist teha igal aastal.

Vastukaja 21. veebruar 2010 Eesti Ekspressis ilmunud artiklile "Vähem süsti koduloomadele"


Artiklis kõlama jäänud väide 'Nõue vaktsineerida lemmikloomi igal aastal on ajast ja arust ning loomadele ohtlik' on eksitav, kuna võib jätta loomaomanikule mulje, et nüüd võib lemmikloomad vaktsineerimata jätta. Tegelikkuses on vaid iga-aastane kompleksvaktsiini kasutamine oma aktuaalsuse minetanud. Paljudel loomadel esineb jätkuvalt oht haigestuda nakkushaigustesse, mille vastu tuleb vaktsineerida iga aasta:

  • Leptospiroos on näriliste ja looduslikest veekogudest joomise vahendusel leviv bakternakkus, mis on ohtilik ka inimestele.
  • Kennelköha on erinevate viiruste ja Bordetella bakteri tekitatud hingamisteede nakkushaigus, mis on ohtlik kõigile teiste koertega kontakteeruvatele koertele.

Ära ei tohi unustada, et Eesti riigis kehtib jätkuvalt kohustus vaktsineerida kõiki lemmikloomi marutaudi vastu. Tõsi, seda ei pea tegema enam mitte iga aasta, vaid 2 aastase intervalliga.

Kuitsikate vaktsineerimine 2. 3. ja 4. elukuul ülioluline. Vaktsineerimata kutsikatel on reaalne oht nakatuda ja surra parvoviirusesse, koerte katku või nakkuslikku hepatiiti. Põhivaktsineerimist tuleb korrata aasta pärast. Edaspidi võib nende haiguste vastu vaktsineerida harvemini, vastavalt looma eluviisidele.

Vaktsineerida tuleb kõiki õueskäivaid kasse. Kasside katk, herpes- ja kalitsiviroos on Eestis leivinud haigused ja nende vastu vaktineerimine on vaieldamatult näidustatud.

Ulatuslik vaktsineerimisest loobumine võib luua lemmikloomade populatsiooniimmuunsuse langemiseni, mis loob pinnase uute haiguspuhangute tekkeks.

Tulenevalt soovitavad Eesti väikeloomaarsid jätkuvalt käia lemmikloomi üks kord aastas vaktsineerimas, et iga lemmikloom saaks vaktsineeritud vastavalt individuaalsele riskiprofiilile.

Iga-aastase vaktsineerimise eel kontrollitakse ka lemmiklooma tervist. Kuna loomad ei räägi, esineb neil sageli valjatud tervisehädasid, milledele loomaomanik ei oska pahatihti tähelepanu pöörata. Näiteks esineb 80% üle 2 aasta vanustel väikesekasvulistel koertel hambakivi ja igemepõletik.

Üks lemmiklooma eluaasta võrdub keskmiselt 6 inimeluaastaga. Tulenevalt võib ju tõdeda, et kord kuue aasta jooksul tohtri juures käia polegi liiga sageli.
   

Koer võib saada puugilt eluohtliku nakkuse

Sageli on need haigused ebatüüpilise kliinilise pildi tõttu aladiagnoositud ning ebapiisavalt ravitud, põhjustades koertele tõsiseid tervisekahjustusi.
Nii näiteks on koertel borrelioosi esmasteks tunnusteks palavik ja loidus, hilisemas haiguse järgus tekib sageli longe ning kujunevad välja neerude-, südame- ja maksakahjustused. Borrelioosi esmased tunnused pole iseloomulikud vaid sellele haigusele ning võivad esineda enamike nakkushaiguste puhul. Sel põhjusel jääb borrelioos haiguse algjärgus sageli diagnoosimata. Varase ja õige diagnoosita pole aga võimalik valida õiget ravi ning seda õigeaegselt alustada. Hilisemas haiguse järgus alustatud ravi ei pruugi anda oodatud tulemust ning koeral võib tekkida tõsine tervisekahjustus. Seetõttu tuleks haiguskahtluse korral alati pidada nõu oma loomaarstiga.

Loomadega liigutakse palju ringi ja kliima on pidevas muutmises. Varem vaid soojades regioonides parasiteerinud puugid on levimas põhjapoolsematele aladele, tuues endaga kaasa ka haigustekitajad. Puukide siirutatud haigused levivad aina laialdasemalt ning meil tuleb oma lemmikuid nende rünnaku eest kaitsta. Kõige efektiivsem vahend selleks on profülaktika – tuleb kasutada sobivat puugitõrjevahendit. Soovitav on kasutada preparaati, mis ei laseks puukidel koera nahale kinnituda, sest siis ei ole puugil võimalik haigustekitajaid loomale edasi kanda.

Puugid muutuvad aktiivseks siis, kui keskmiseks ööpäevaseks temperatuuriks on +5 oC ning just kevade saabumine on nende rünnaku alguse märgiks. Puukide rünnaku ennetamine on oluline ka seetõttu, et kui meil ka õnnestub nahale kinnitunud puuk piisavalt kiiresti nahalt eemaldada võib juhtuda, et puuki sõrmedega või pintsettidega pigistades satuvad puukide organismis olevad haigustekitajad koera organismi ning loom võib saada seeläbi eluohtliku nakkuse.

Kui jääte puugitõrje tegemisega hiljaks või on vaatamata tõrjest puuk siiski lemmiklooma nahale kinnitunud, ei soovita seda käsitsi eemaldada. Kasutada tuleks spetsiaalset puukide eemaldamiseks mõeldud abivahendit.

Oluline on meeles pidada, et ühe pere kõikidele lemmikl oomadele tuleb parasiiditõrjet (nii kirbu-, puugi- kui ussitõrjet) teha alati üheaegselt. Nii on vastulöök parasiitidele tugevam, lemmikloomad ning kõik ülejäänud pereliikmed paremini kaitstud.

Liina Laaneoja, loomaarst
   

Sponsoritele

 


Eesti Väikeloomaarstide Seltsi on võimalik toetada Swedpanga kontole 221002159233